Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
aasta sügisel oma esimesele suurele, üle
kolme aasta kestvale, Aasia reisile, mis viis teda Venemaa kaudu Ida-Turkestani ja sealt läbi
Põhja-Tiibeti Hiina. 14. Novembril 1893 lahkus ta Orenburgist, et sõita vankril läbi Kirgiisi
stepi Taskenti ja Margelani, kus ta koostas ja varustas oma esimese karavani ja liikus sellega
talvel üle Pamiiri mäestiku Kasgari. Suvel ja sügisel 1894 rändas ta Pamiiris, uurides ja
kaardistades eriti Pamiiri ühe kõrgeima mäetombu Mustag-ata liustikke. Järgneva talve veetis
Hedin Kasgaris, valmistudes oma esimesele kõrberännakule läbi kardetava Takla-makani
liivakõrve Dzarkend-darja ja Khotan-darja vahel. See oli Hedinile üks rängemaid ja
saatuslikumaid teekondi, sest veetagavara lõppes enne kui jõuti Khotan-darjale, kõik kaamelid
ja kaks meest hukkusid ning Hedin jõudis vaid suuri vaevu jalgsi, kogu varustust maha jättes,
roomata jõeni, päästes sellega ka kahe ülejäänud kaaslase elu. See esimene äpardunud