oma telje ja selle jõu mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kalduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Põhjapoolkeral puhuvad passaadid Goriolisi jõu mõjul kirdest (kalduvad paremale) ja lõunapoolkeral kagust loode suunas (kalduvad vasakule) Mussoonid Mussoonideks nimetatakse püsivaid, valdavalt ühes suunas puhuvaid sessoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Maalt ookeanile puhuv mussoon on kuiv ja rannikul ei saja, ookeanilt puhuv mussoon on niiske ja rannikul sajab. Läänetuul Samamoodi nagu passaadid tekivad ka läänetuuled, 30. laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas
Tuule suund määratakse kindlaks horisondi selle osa nimetuse järgi, kustpoolt ta puhub näiteks idast (idatuul), lõunast (lõunatuul), läänest (läänetuul) või põhjast (põhjatuul), mitte aga itta, lõunasse jne. Tuule kiirust mõõdetakse meetrit sekundis ja tugevust Boforti skaala pallides. Mussoonid. Suvel on rõhk ookeani kohal alati kõrgem kui maismaal ja seetõttu liiguvad õhumassid merelt maale. Neid tuuli nimetatakse suvisteks mussoonideks. Talvel on aga vastupidi madalamat temperatuuri ja kõrgemat rõhku omavad õhumassid liiguvad siis maismaalt merele. Need on talvised mussoonid. Mussoontuulte tugevused on väga erinevad kui India oookeanis põhja-idasuunas puhuva mussooni tugevuseks on 2 5 palli, siis lõuna-läänesuunaline mussoon võib tõusta tugevaks tormituuleks. Passaatideks nimetatakse pidevaid ühes suunas puhuvaid ekvatoriaalseid tuuli põhjapoolkeral on nad põhja-idasuunalised,