Modest Mussorgski
tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Stassov on öelnud: ,,Mussorgski looming on
terve ookean Vene elu ja Vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi".
Kuni 1861. aastani sai Mussorgski rahulikult muusikale pühenduda, kuna elatus mõisast
saadavatest tuludest. Oma mõisa kinkis ta vennale. Tingimuseks pidi vend talupojad
pärisorjusest vabastama. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga helilooja majanduslik seis ning
ta oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Musorgski majanduslik allakäik süvenes, peagi
sõltus ta oma vennast ja sõpradest ning veetis üha rohkem aega joomakaaslastega. See
periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalist ja
filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised
tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine, ei
süüdistanud helilooja seda reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete
vaadetega