Arengumaa - Montenegro.
13. juulist 1946.aastast 2. aprillini 1992.aastani oli
linna nimi Titograd.
Podgorica on Montenegro suurim tööstuskeskus. Seal on alumiiniumi-, tubaka- ja
tekstiilitööstusettevõtteid. Linnas asub ka Montenegro Väärtpaberibörs.
Rahvuslik koosseis
Ametlikel andmetel määratles 2004. aastal 43,16 protsenti Montenegro elanikest end
montenegrolastena. 31,99 protsenti eelistas end nimetada serblasteks. Bosnialastena määratles
end 7,77%, albaanlastena 5,03%, muslimitena 3,99%, horvaatidena 1,1%, mustlastena 0,42%
ning jugoslaavlastena 0,3% elanikest.
Montenegrolased on ajaloo, keele, religiooni ja etnilise päritolu poolest lähedased serblastele.
Nende eripära tuleneb sellest, et nad ajal, mil Balkani poolsaar oli Türgi ülemvõimu all,
säilitasid iseseisvuse. Alates 1940. aastatest ergutas Jugoslaavia sotsialistlik reziim
montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti. Iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid
seda suunda edasi
annaabi.ee 
