EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud
liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti i mpe eriu mi säilitamist ning püüti sel e es märgil muu
ka kehtivat üleliidulist põhiseadust.
16. nove m bril 988. aastal v õttis Eesti NSV Üle mnõukogu vastu
suveräänsusdeklaratsiooni, millega
sätestati Eesti NSV seaduste üli muslikkus üleliiduliste seaduste ja m ääruste suhtes. Nõukogud Liidu
keskvõi mu ja liiduvabariigi o mavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esi me st korda n õuk
või mu tingi mustes tõstatatud Eesti riikluse küsi mus.
Suhetes keskvõi muga muutus järjest olulise maks MolotoviRibbentropi paktile õigusliku hinnangu and min