Ervin Abel
Gorki ,,Barbarid", Beaumarchais'i ,,Figaro pulm", Kaverini ,,Kaks kaptenit" ja
Jakobsoni ,,Võitlus rindejooneta". Draamateatris töötades oli Abelil palju väikseid
sõnadeta rolle. Stanislavski lause ,,Ei ole suuri ega väikeseid osi, on suured ja väikesed
näitlejad," tegi Abel endale südameasjaks. Igas pisiosas lõi ta kordumatu kuju, nii
väliselt kui seesmiselt, ja äratas iga pisiosaga publiku ja näitlejate tähelepanu. Tema
tähelepanuväärseteks rollideks kujunesid muskunstnik Pastelli Lutsu ,,Tagahoovis",
madrus Suurvärav Smuuli ,,Atlandi ookeanis" ja otse loomulikult Kiir Lutsu ,,Kevades".
Ervin ei tegelenud kunagi pelgalt näitlemisega. Selle kõrvalt leidis ta aega ka
paljudeks teisteks tegevusteks. Näiteks Draamateatri aegadel oli ta ka kunstinõukogu
liige ning partei liikmekandidaat.
Ervin ei piirdunud vaid tööga Draamateatris. Paralleelselt tegeles ta ka näiteks
Romulus Tiituse kirjutatud estraadikava ,,Terekest kah!" ettevalmistamisega ja seda