Intellektuaalse kapitali väärtus ettevõttele
Aastaks 1915 oli agrikultuur asendunud tööstuskultuuriga. Järgnevad
50 aastat põhines rikkus kapitali, kaupade ning tööjõu omavahel kombineerimises, et toota
erinevaid tööstuskaupu. (Bradley 1997)
Alles 1980ndatel hakkasid juhid, akadeemikud ning koolitajad üle maailma mõistma
intellektuaalsete varade tähtsust ettevõtte kasumlikkusele. Majanduslik kasv ning
konkurentsieelis olid pigem sõltuvad ideedest ning teadmistest kui toorainest ja musklitest.
Tehnoloogia kiire areng ühendas aja ja koha ning innovatsiooni ja aju-jõu roll rikkuse
akumulatsioonis suurenes. (Ibid.)
Aastaks 1994 oli üle maailma umbes tosin ettevõtet, kes aktiivselt kaasasid
intellektuaalset kapitali kasumi teenimisse. Kuna selline meetod leidis aina enam
kajastamisest otsustati korraldada konverents, kus osalesid nende ettevõtete esindajad, kes
lähtusid töömeetodites immateriaalsetest varadest. Miitingu eesmärk oli laiemalt aru saada