Iliase pool raamatut
Ta on ikka veel nõrk, kuigi on hakanud kosuma ja on juba suutnud kivile istuda.
,,Mida sa siin teed, Hektor?" küsib jumal. ,,Tean, et sa said haavata. Tean ka, et korraks
lõid sa kartma, et pead surema. Olgu siis ka sulle teada, et olen Apollon ja tulen sinu
juurde Zeusi saadikuna, et sa asuksid tagasi oma kohale ja paneksid kreeklased jälle
taganema! Tõuse! Mine lahingusse! Pea meeles, et olen sinu kõrval!"
Nende sõnade juures tunneb Hektor, kuidas jõud tema musklitesse tagasi voogab, neid
paisutades, tunneb, kuidas neri kiiresti veenides voolab. Ta tõuseb, surub oda kõvasti
pihku, võtab oma kilbi, astub vankrile ja läheb tagasi oma peksupoisiks jäänud sõjaväe
juurde. ,,Olen teiega, olen teiega!" müristab ta kõuehäälel. ,,Uuesti rünnakule, tublid
troojalased! Peame ometi jõudma nende neetud laevadeni ja need põlema pistma! Minu
järel!" Hektori ilmumine sütitab troojalastes jõudu ja indu; nad järgnevad talle ja panevad