Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”
2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged
eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid,
need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest
rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada.
Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga
käia ja musklit punnitada.
3) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab inimkonna saatusest. Vanast ja vägevast
metsarahvast on saanud abitud külaelanikud. Ajapikku on muistsete aegade teadmised ja
oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad riistapuud, traditsioonid.
Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult
Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime,