Eesti rahvamuusika
sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks
kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Rütmi- ja mürapillina võis
kasutada muidki abivahendeid: ahjuuksi, kausse, pudeleid jms.
Rahvapärasele musitseerimisele eesti külas avaldas suurt mõju muusikaseltside asutamine 19. sajandi viimasel veerandil. Seltside juurde
asutatud puhk- ja keelpilliorkestrid tutvustasid maarahvale uusi pille ning musitseerimisvorme. Eriti ärgitas see rahva seas
ansamblimänguharrastust. Uute keelpillidega (kitarr, mandoliin jmt) tutvuti algul linnades. 11. Eesti rahvaviiside kogumine ja
kasutamine
11.1 Huvi tekkimine rahvaluule vastu
19. sajandil tekkis Euroopas üldine huvi rahvaluule vastu. Haritlaste seas levis veendumus, et elujõuline ja omapärane looming (kirjandus,
muusika) saab tekkida ainult folkloori põhjal, ammutades jõudu ühtsest ja võimsast "rahva vaimust"
annaabi.ee 
