Tuglase novellid
lubamatut ja väära. Nimelt tegi ta seda kõike veel oma väikese õe Leeni silmadele avatult. Istusid nad
Kustaga mesipuu peal ning musitasid ja olid teineteise embuses nii nagu oleks nende kehad üheks
sulanud. Väär ja lubamatu oli see sellepärast, et Kusta oli nende talus sulane, ja tollal oli klasside vahe
kindlalt paika pandud, mitte kuidagi ei oleks tohtinud talu omaniku tütar lihtsa sulasega koos olla,
rääkimata musitamisest ja teineteise embuses olemisest. Leeni silmad olid selle kõige tunnistajaks,
tema jaoks oli see niivõrd vale, kuidas ta oma õde, julges nõnda teha. Leeni ei mõistnud, Kusta oli ju
kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis
Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta
sügavat häbi