loodud stereotüüpe kõrge häälekõla kohta, nagu see oleks ebausaldusväärne või mitteautoriteetne. Sõnavara, mida eri vanusegruppide kohta öeldakse, näitab ühiskonna suhtumist. Täiskasvanud räägivad, lapsed lalisevad, vanainimesed ümisevad, räägivad monotoonselt. Lapsekeel on omaette rääkimisstiil, mille tunnused on järgmised: 1 last kutsutakse hellitusnimega (enda nime 7 kõrgem hääletoon; tuletis) või hellitleva sõnaga (kullake, musirull); 8 aeglasem kõne; 2 lühemad ja grammatilisemalt lihtsamad laused; 9 rohkem pause, eriti fraaside vahel; 3 rohkem kordusi; 10 selgem hääldus; 4 rohkem küsimusi või eks-ole-küsimusi; 11 liialdatud intonatsioon: olulisi sõnu rõhutatakse 5 lastekeele sõnade kasutamine, nt emme, issi, tugevalt, küsimused on alati tugevalt tõusva
annaabi.ee 
