Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011)
20.sajandi muusika 20. sajandi musikat iseloomustab stiilide rohkus ja mitmekesisus . 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks.Tunnis
Lihtsalt öeldes -- hip hop pole mitte muusika, vaid elustiil. Hiphop ei tekkinud üleöö. Selle taga on oma ajalugu ja kultuur. Hip Hop pole mitte ainult muusikastiil- see on 80,aastate alguses New Yorgi Bronxi linnaosas väljakujunenud värviliste imigrantide tänavakultuur, mis leidis oma väljenduslaadi nii muusikas, tantsus(break dance) kui riietuses. Alguse sai see hilistel 60-ndatel ja varajastel 70-ndatel, seda aega meenutatakse nüüd kui ,,vana kooli" . Hip hop musikat võib vaadelda kui segu afroameerika varasemast tantsumuusikast (rütmibluus,diskosoul,funk)ning sellele 90,aastatel lisandunud mõjutustest (dub ja salsa). Kõige iseloomulikum on hip hopile aga räppimine mistõttu tekstil ja sõnumil on tihti suremgi roll kui muusikal endal. . Andekad noorukid kasutasid vanu vinüülplaate ja omaenda hääli selleks et rajada uut stiili. Kaasakiskuvad rütmid ja meloodiad segati kokku getoelu kirjeldavate poeetiliste riimidega.
Heliloojad: Leoninus-loomingu zanr orgaan. 2häälselt Perotinus-loomingu zanr orgaan. 3-4häälselt Motett( 13.saj)- mitme hääne laul mis koosneb laulust ning pillimängust , kindel tempo ja rütm , värsiline tekst , orgaan. Võrreldes keerulisem Gooti monett: 1hääl- triplum 2hääl- duplum 3hääl- denor Kirkikule ei sobinud monetizanr kuna see oli liiga keeruline Muusikateooria keskajal: Koolisüsteemis oli muusika tähtsal kohal , seostati kõigi teiste õppeinetega , musikat kui teadust tunnustati väga (nt. aritmeetika, geomeetria, loodusteadus) Muusika suured kategooriad: · Musica mundana- universum muusika · Musica humana- inimese muusika · Musica instrumentadis- pilli muusika (inimhääl)