subjektiivseist ja objektiivseist eelistusist. Dilthey järgi on teiste inimeste subjektiivseid elamusi võimalik mõista vaid läbi kultuurilooliste objektiveeringute. Ma mõistan väikest last üksnes tänu teatud sõnadele ja zestidele. Ma mõistan kunstnikku üksnes läbi ta loomingu. Ka iseennast ja oma sisemist rikkust me mõistame üksnes selle objektiveeritud väljenduste kaudu. Me õpime ennast tundma läbi töövõime, käitumise, musikaalsete võimete. Niisiis on subjektiivne elu täielikult sõltuv selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku hermeneutikat Diltheyle toetudes vaadelda kui semioloogiat, s.t. õpetusena, mis lugejat kirjalikult fikseeritud märgiseostes juhib ja teel hoiab. Meie tähelepanu on suunatud meeltega tajutavatele
Nüüd on Florida ülikooli antropoloog Dean Falk samade fotode põhjal võrrelnud Einsteini ajust tehtud ülesvõtteid 25 varasema surnute ajudest tehtud fotode ja mõõtmistulemustega ning väidab, et leidis Einsteini ajul mitmeid senikirjeldamata omadusi. Näiteks on motoorse ajukoorel selles osas, mis kontrollib vasakut kätt selgesti eristuv nupukestega struktuur. Teistes uuringutes on sedasorti struktuure seostatud musikaalsete võimetega. Einstein aga oli juba varasest lapsepõlvest mänginud viiulit.. Sarnaselt Witelsoni töörühmaga leidis ka Falk, et Einsteini kiirusagarad olid suuremad. Võrreldes Einsteini ajust tehtud fotosid 58 varem avaldatud aju ülesvõttega leidis Falk Einsteini aju mõlema poolkera kiirupiirkonnast rea iseäralikke vagusid ja laineid. Tema sõnul võib see viidata põhjusele, miks Einsteinil oli võime tegeleda väga kontseptuaalsete füüsikaküsimustega.
annaabi.ee 
