Musikaalsus koosneb mitmest komponendist, nagu emotsionaalsest kaasaelamisest, laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka. Näiteks geeniuseks ja imelapseks nimetatud Wolfgang Amadeus Mozartil oli kappellmeistrist isa poolt saadud ,,head" muusikalised geenid, kuid juba 3 aastaselt harjutas ta juba mitmeid tunde päevas. Michael Howe kirjutab raamatus Genius Explained, et Mozarti esikteosed polnud midagi erilist võrreldes küpsete heliloojatega
Samuti mängis üks väike poiss akordionit. Ta tegi seda, kõikide üllatuseks, vaatamata oma vanusele ülimalt hästi. Kuna see oli koolikontsert ja kestis ainult 45 minutit, siis ei mahtunud sinna sisse väga palju esinejaid ja oma esitusega jäid mulle meelde ainult need muusikud, keda ma juba eespool kirjeldasin. Minu arvates on see väga tore nähtus, et kool teeb ise kevadkontserdi, mis on tasuta, sest see on väga tore, et õpilased saavad teada, kui hästi nende musikaalsemad koolikaaslased mängivad. Kuid kahjuks pean ma tõdema, et kuna klaverimuusika ei ole just mu lemmikmuusika, siis mulle see kontsert meeldis, kuid väga sügavat muljet ta ei jätnud. Samas oli ta piisavalt kaasakiskuv, et kui järgmine kord on koolis tasuta klaverikontsert, siis ma arvatavasti läheks ikka uuesti koolikaaslaste muusikat nautima.
Kool ei tohi olla noorele sama mis koorimismasin kartulile sisse lähevad erinevad, välja tulevad ilusad ja valged, ühtemoodi ümmargused. Turumajanduse koolile näib tunduvat, et puud tulebki palkideks koolitada. Inimeste võimed on erinevad ja kool paneb seda nagu pahaks. Kui midagi on vähem, oled "erivajadustega", kui on rohkem, oled "erivõimetega", aga ikkagi "hälvik". Kooli tulles on tüdrukud arenenumad, loevad ja jutustavad soravamalt, rehkendavad paremini, on musikaalsemad. Poisid on kehaliselt aktiivsemad, mida neile tegelt ette heidetakse. Nii jääbki poistele mulje, et kool on tüdrukute koht. Poisid on hüperaktiivsemad, ei suuda taluda pikka paigal istumist ja 45 minutit klassis koolipingis on paljudele liig mis liig. 15 aastat tagasi tõi grupp Läänemaa õpetajaid pärast Rootsis õppimist Eestisse õuesõppe. Õues saavad poisid rakendada oma käelisi ja liidrivõimeid, kehalist kordinatsiooni, loovust, orienteerumisoskust, mida nad