ta olla valmis inimest tapma. Ta arvas ka, et üks kuritegu on põhjendatud, kui sellega tehakse head väga paljudele teistele inimestele. 2. Sonja kõlbeline paradoks. Kas see on võimalik vaid teoses? Sonja on teoses väga hea inimene. Ta küll tegeleb prostitutsiooniga, kuid sedagi üllal eesmärgil, et oma peret toita. Raskest olukorrast ja hirmsast ametist hoolimata oli Sonja hing puhas. Ta uskus jumalasse, kes andis talle jõudu, et olla üle muserdavatest asjadest elus ning edasi liikuda. Ma arvan, et see ei ole võimalik ainult teoses. Iga inimene võib olla hea, kui ta vaid ise soovib. Nigelad eluolud ning suur vaesus ei pea olema põhjusteks, miks minna halvale teele ning hakata tegelema kuritegevusega. Tuleb leida endale miski, mis annaks jõudu ning millesse uskuda. 3. Raskolnikovi tegelik lunastus Raskolnikov oli kaotanud oma usu ning pidas ennast teistest paremaks. Esimene õige
Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. 1930. aastate algul oli Ed. Wiiralt jõudnud oma senise loomingu kõrgpunkti, mille kokkuvõtetena valmisid "Põrgu", "Kabaree" ja "Jutlustaja" – koondpilt inimest muserdavatest jõududest. Pärast neid lehti pöördus kunstnik hoopis poeetilisema käsitluslaadi juurde. Iroonilis-mänglev hoiak jäi koos boheemitseva noorusega seljataha. Tööd omandasid sisemise tasakaalukuse ning klassikalise harmoonia ning selguse. Leebe nukra alatooniga kujutatud inimese ilu ja ühtekuulumine loodusega sai Ed. Wiiralti loomingu põhiteemaks. 1936. aastal toimus Eestis Ed. Wiiralti suur isikunäitus, mis leidis
annaabi.ee 
