Eduard Viiralt
akvarellis ja joonistustes. Portree üldse ja fantastiline portree sealhulgas on Viiralti
armastatuim ja tema loomingus kõige arvukamalt esindatud zanr, mis kõneleb tema
kutsumusest inimeseuurijana. Tema seda laadi portreed fantastilisus seisneb mõne tüüpilise
inimliku nõrkuse või pahe, nagu ahnus, ihnus, täissöönud nüridus, vagatsemine vms,
groteskse üldistamises. ,,Põrgus" päästab ta lahti inimhingedes pesitseva looma, andes selles
peadekogumis otsekui koondpildi inimest muserdavaist jõududest. Ei puudu siit ka tuldsülgav
6
masininimene ja plahvatav pea, mis koos kolbaga krooni kaotab kujudid, mille seost
militariseeruva ühiskonnaga, kaasaegse poliitilise situatsiooniga on kunstnik ise kinnitanud,
ent mille sotsiaalne päritolu niigi selge on. ,,Põrgu" on ajendanud tõmbama paralleele
Hieronymus Boschiga1 ning vahel ka belglase James Ensoriga2. Tekib ka kirjanduslikke