Antiigi kirjanikud, tragöödia leksikon, antiigi kirjanduse mõju prantsusmaale, saksamaale, inglismaale, inimtüübid kokkuvõte
Richard Wagneri jaoks sai Aischylose ,,Oresteia" inspiratsiooniallikaks,
mille alusel kujunes tema draamaideaal. Wagneri ideed võttis omaks ka Nietzsche, kelle
käsitluses omandas kreeka tragöödiaidee filosoofilised mõõtmed.
Eestisse jõudsid tragöödiad saksa keele vahendusel.
19. sajandi lõpus sai populaarseks antiiktragöödia võimalikult originaalitruu esitamine. Sellele
andis tõuke ajalooteaduse ja arheoloogia kiire areng. Hakati taastama ka antiikaja teatreid.
( museaalne realism). Paralleelselt algas ka tragöödiate moderniseeirmine.
20. sajandi lõpu postmodernistlik stiil võttis kreeka tragöödiaga ette mitmeid ekstravagantsusi
(naised meeste osades jms). Eesti teatris tähistab seda suunda Mati Undi lavastus Teeba
müütide ainetel ,,Vend Antigone ja ema Oidipus".
Ooper Kreeka tragöödia oli ooperizanri üheks olulisemaks allikaks. Tekkis 16. saj püüdest
taaselustada antiikdraama jõulisus ja ilu. Esimene ooper pärineb 1594. a: ,,Daphne", autor
annaabi.ee 
