Soode taimed
nagu villpeadel. Õitsemise ajal on jänesvilla karvakesed loomulikult lühemad, kuid
viljumisel võivad need kasvada isegi enam kui kahe ja poole sentimeetri
pikkuseks.
Suuruselt jäävad jänesvillad villpeadest tunduvalt maha, nad on enamasti vaid
umbes paarikümne sentimeetri pikkused. Kuid niisamuti nagu villpeadel, on ka
neil risoom, mille abil taimekogumikud võivad laieneda. Sellise paljunemisviisi
tõttu kasvavad alpi jänesvilla taimed enamasti tiheda muruvaibana: väike laiguke
siin, teine seal.
Alpi jänesvilla kõrval kasvab meil veel raba-jänesvill. Nende erinevused on väga
selgepiirilised. Raba-jänesvilla õisikus pole isegi viljumise ajal valgeid karvakesi
peaaegu ollagi. Raba-jänesvillal on vaid mõned üksikud lühikesed karvakesed.
Teise erinevusena on raba-jänesvilla kolmekandilised varred täiesti siledad, alpi
jänesvilla omad aga veidi karedad.
7.2 Sookail
annaabi.ee 
