Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
ravimtaimi. Siin on hästi näha ka seda, kuidas on kasutatud nn kolmnurga-meetodit aia loomisel:
tagumine aiaosa on konstrueeritud suhetes 3:4:5 (6,4:8,5:10,6 m).
Veel keskaja aedadest... Lilleaas oli oma olemuselt üksnes õitsva loodusliku niidu aiaga piiratud
osa. Üsna tihti esines keskse elemendina kivist laud, mille plaat oli ümmargune või kuusnurkne.
Enamasti oli lilleaas ümbritsetud puutara või madala müüriga. Selle müüriga liitus tihti nn
mättapeenar või murupink, müürist eenduv müüritud iste, mille peal kasvas rohukamar. Neid
mättaid pügati pidevalt ja uuendati. Ürdiaeda peeti omal ajal aiakunsti seisukohalt
väheväärtuslikuks. See asus kõrvalisemas kohas ja sellel polnud peale tarbimisväärtuse mingit
rolli. Hiljem see seisukoht muutus ja iseenesest oli just see osa keskaegses aias seemneks,
millest renessansi kujundatud aed kasvama hakkas. Ürdiaed ja kõrghaljastusega aiaosa on need