Haljasalade kasvupinnased ja multsid
puudust ära tunda. Sageli aga on haljasala halva välimuse põhjuseks muud probleemid, mis väga tihti
on seotud kasvupinnase füüsikaliste omadustega: õhustamatus, tihenemine, halb vee- ja soojusrežiim
jms. Kui füüsikalised omadused vastavad nõuetele, siis kujuneb toiteelementide osas tavaliselt välja
looduslik tasakaal: kasvupinnasesse satub loodusest toitaineid sama palju kui taimed neid ära
kasutavad. Toitained satuvad pinnasesse kas muruniitmetega, varisega ning ka juurtega, mis osaliselt
uuenevad ning osaliselt lagunevad.
2
Kui siiski on vaja väetada, on piisavaks lämmastikukoguseks tavaliselt 0,5 kg 100 m istutusala kohta.
Lämmastikukogust tuleks mõnevõrra suurendada, kui eeloleval vegetatsiooniperioodil on kavas
puittaimede tugev noorenduslõikus. Arvestada tuleb sedagi, et mõõdukuse piires püsiv väetamine
soodustab mükoriisa arengut.
annaabi.ee 
