Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Et kompostimine kulgeks normaalselt, on vaja täitsa teatavaid nõudeid. Kompostitav materjal peab olema bioloogiliselt hästi lagundatav. Süsivesikud ja valgud lagunevad kergesti; rasvad, vahad ja vaigud ning eriti puiduligniin aga raskesti. Toidujäätmed, muruniitmed ja puulehed kõdunevad soodsates oludes mõne kuuga. Kompostimisel laguned paberipraht kiiresti, prügilademes võivad paberilehed aga püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat. Kompostitav mass peab olema parajalt niiske. Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa, liigne niiskus tõrjub aga pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks. Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30%, soodne on 45-65%. Niiskus on
elemente kindlas vahekorras; süsinikku kasutatakse energiaallikana ning lämmastikku valkude moodustamiseks (soodsaim C/N suhe on 25/1 ehk ~25). Tabel 9 Näiteid erinevate materjalide süsiniku ja lämmastiku suhte kohta: Materjal C/N aiapraht 29 muruniitmed 17 puulehed 61 toidujäätmed 14 makulatuur (erineva kvaliteediga paber) 119 … 248 saepuru ja hake 200 … 500 loomasõnnik 5 … 25 Tööstuslikul kompostimisel on võimalik kasutada järgmisi tehnoloogiaid:
annaabi.ee 
