TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
Tihti
moondab ta meeste silmad nii ära, et need ümbrust ei tunne ja sügavasse vette hukatusse
tormavad.” (Eisen 1995:61)
Veel “/.../ teab rahvasuu /.../ muruneidude vihtlemisest ja suplemisest kõnelda. /.../ Mõnele
isikule näitavad nad endid oma täies toreduses, mõni jälle võib neid näha nõialt saadud võidega
silmi võides. /.../ Mõnel üksikul juhtumil õnnestub kellelgi noormehel muruneiut tabada ja koju
viia, kuid õnnelikuks ei saa inimene muruneiuga elades.”(Eisen 1995:51-52)
Et sellised meelitamise jutud käivad eelkõige haldjate kohta, kes puutuvad kokku nö meeste
ametitega (jaht, metsategemine, kalapüük jne), siis on täiesti arvestatav Uku Masingu arvamus,
et naiste ülekaal haldjate seas “/.../ mitte ei pruugi tähendada matriarkaati vaid seda, et mehed on
tüdinenud õiendavatest kodukanadest ja otsivad paremaid mujalt.” (Masing 1998:158)
10