Postmodernne maastikuplaneerimine
avaliku roheala tähtsus ja suurenes n.ö kinnise roheala tähtsus. Seega kasutati üldiselt
modernistlikku ideed sulandada loodus loomulikult linnaga. Kuid muutusena suunata
põhirõhk just kinnistele parkidele, tehes neist niinimetatud teemapargid, kus inimesel oleks
tegevust. Samas leidis uus, postmodernistlik liikumine, et ka avalikud rohealad peaksid
säilima, kuid vähesemal määral kui neid kahekümnendel sajandil planeeriti. Avalikke
rohealasid kujutati nüüd ette pigem mõne murulapina tee ääres või taimena majaküljel, mis ei
nõua hooldamist. Selline lähenemine viib roheluse töökoha taha, elukoha juurde luues nii
mõnusa linnaruumi.
Piirid ja nende funktsionaalsus
Vaadates näiteks Ida-Manchesteri kanti, avaneb meile küllaltki häiriv vaade. Kasutatakse
definitsiooni ,,land going to waste". Osa sellest raisatud maast moodustavad vanad
tööstushooned, kuid enamjaolt on see lihtsalt vaba ruum, mis on planeerimise käigus lihtsalt
,,üle jäänud".
Paljude 20
annaabi.ee 
