EESTI KESKAEG
Traditsiooniliselt laevadega peetud viikingiretked, ledung - laevaväe korraldus - need retked kasvasid 12. saj teisel
poolel ideoloogiliselt üle ristisõdadeks, sel moel inimeste tegevus sõjaretkele minna jäi pm samaks, aga muutus selle
asja ideoloogiline tähendus, varem polnud tähtis, et need keda rüüstati olid pagana rahvad. Inimesed seega ei läinud
retkele mitte ainult sõjasaagi pärast vaid murtsedes ka oma hingeõnnistuse eest. Tänapäevane ristisõdade ajaloo
uurimine on näidanud, et enamus ristiretkel olijaid kandsid kulusid, mitte niivõrd tulusid, väga palju retkele minejad
surid reisil. Kesksel kohal ristisõdijatel pidi olema kristlik motiiv. Tegelikult Taani ristisõja huvid Baltikumis olid
vanemad kui Saksa omad. Meie teadmised sellest, mis sel ajal toimus on suuresti vormitud Henriku kroonikast -
Henrik püüdis näidata, et esimese õigus kuulus sakslastele.
annaabi.ee 
