Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Enamik jääjärvetekkelisi pinnavorme on liustikuvälised ja valdavalt kuhjevormid
(kuhjetasandikud, limnomõhnad, mõhnaterrassid, kuhjerannavormid jmt), vähem on liustiku
serva taguseid (osa limnomõhnu) või liustiku serva esiseid vorme (osa mõhnaterrasse).
Kulutusvormidest on kõige rohkem murrutus- ehk abrasioonitasandikke ja
mitmesuguseid murrutusvorme (näiteks astanguid ja nõlvu). On ka kuhje- ja murrutusvormide
vahelisi üleminekuvorme (näiteks murrutuskuhjetasandikud). Laiaulatuslikke jääjärvede
kuhjetasandikke on ainult Madal-Eestis: Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi
madalikul ning Kõrvemaal.
Vooluveetekkeliste pinnavormide seas eristatakse nõlvavoolu- ja sängitekkelisi pinnavorme.
Esimesse rühma kuuluvad kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise (pindmise
uhtmise, nõlvaerosiooni) ja uhtsetete ehk deluviaalsetete ehk deluuviumi kuhjumise
annaabi.ee 
