Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
(Keila, Jägala, Narva jmt jõel), mis ületavad klindiastangu.
Mere- ja järvetekkelised pinnavormid on kujunenud rannanõlval
ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja
kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine.
Järsunõlvalisel rannal on tekkinud kobedates setetes murrutusjärsakuid
(näiteks Saaremaal Järverannal), aluspõhjakivimites murrutuspanku ehk
lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel). Pankade jalamil
leidub murrutuskulpaid (näiteks Suurupi poolsaarel 6,5 m sügavune ja suudmes
2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette
kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad
rannakuhjevormid liitunuiks (kuhjelised rannaterrassid), vabadeks (maasääred,
annaabi.ee 
