Eesti geograafia
1. Lainete purustaval tegevusel ehk murrutusel ehk abrasioonil.
Järsunõlvalisel ranna tekivad murrutuse tulemuse püstjad murrutusjärsakud. Kui järsak on tekkinud
pudedaisse setetesse, siis on tegemist murrutusastanguga. Murrutusastangud on vaid mõne meetri kõrgused ja
küllaltki lauge nõlvaga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul.
Aluspõhjakivimeiss murrutatud järsakut nim. pangaks ehk murrutuspangaks. Eesti nüüdisrandadal leidub
murrutuspankasid nt. Rannamõisas, VäikePakri saarel. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud
Võrtsjärvele ja Peipsile.
Murrutusjärsaku jalamil, iseäranis seal, kus paljanduvad kõrgemal asuvaid vähem vastupidavad kivimid, on
tekkinud õõsi, mida nim. murrutuskulpadeks. Nt. Suurupi pls. põhjarannikul olevas murrutuskulbas on 6,5 m
annaabi.ee 
