Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad
kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Kivikülvid on
levinud mosaiikselt, kuid enamasti seostunult omaaegsete randade murrutuslavadega. Kivisemad
on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem,
Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve
leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru
ja Võhma küla ümbruses.
Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja
joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab
Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu
jõele on moodustunud Joaveski joastik, maaliline joastik on Vasaristi ojal.