kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel.
kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit – millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel.
annaabi.ee 
