Saaremaa maastik
Neidki alasid on varem karjamaana
kasutatud. Enamasti piirnevad kamardunud rannad moreentasandikega, kus levivad
rähkmullad. Neid on intensiivselt põllunduses kasutatud, näiteks Pöides, Pihtlas, Randkülas,
Tiirimetsa piirkonnas jm.
Aktiivsete geoloogiliste protsessidega rannalõikudel esineb pank ja astangranda. Esimene neist
on seotud peamiselt Saaremaa loodeossa jääva LääneEesti klindiga. Astangrand on kujunenud
pinnakatte pudedates setetes ning on kergesti lainetuse poolt murrutatav. Vilsandi põhjaosas ja
Vaika saartel kohtab Eestis vähe esinevat kaljuranda. Nende rannatüüpidega piirnevatel aladel
on põhiliselt koreserikka lähtekivimiga mullad. Haritavat maad on seal vähe ning põllud väikesed.
aladel, kus pagurannas paljanduvad aluspõhja lubjakivid või glatsifluviaalsed setted. Tüüpilist
liivaranda esineb Saaremaal piiratult, seda on näiteks Järvel, Sõrves, Harilaiul ja mõnel pool
mujal.
annaabi.ee 
