Eesti rannikumeri
(Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta
mõningat teavet juba selle nimi.
Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende
pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis
geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge,
rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm.
Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või
mandrijää toimel tekkinud kõrgendikud, mida meri on
tundmatuseni muutnud, kuhjates neile rannavalle,
murrutades vanadesse setetesse astanguid jm.
Saare maastiku kujunemisel on oluline tema pinnamoe
liigestatus. Maastikuliselt on keerukamad need saared, mis
on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Üldplaanis kehtib
reegel: mida kõrgem on saar, seda varem on ta alustanud
oma arenguteed.
Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Saari on
vaja kasutada säästvalt: et püsiksid sealsed
maastikud, kasvukohad ja elupaigad.
Väikesaarte loodus on ammustest aegadest olnud
oluline rannarahvale