Eesti lähiajalugu
Esialgu julgeoleku positsioon
nõukogude ühiskonnas nõrgenes.
Hävituspataljonid.
KGB.
Võõrarmee kohalolek.
Repressiivpoliitika mitmekesisus ja ulatus.
Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine.
Nõukoguliku rehabiliteerimise olemus. Ei toonud kaasas endise olukorra 100% taastamist. Seotud nende
inimeste rehabiliteerimisega, keda võim oli represseerinud. Tuleb päevakorrale suhteliselt kohe peale Stalini
surma.
Murrangumomendid:
Märtsiamnestia – 1953. a: allakirjutanud Vorošilov, kuid tegelikult tal sellega sisulist sidet ei olnud.
Initsiatiiv ikka Berialt. Eesmärgiks kiiresti GULAGi süsteemi lammutada. 1953. a kevadel oli
vangilaagris ca 2 500 000 inimest. Vabadusse lasti 1,2 miljonit inimest.
Esimesed inimese lasti laagritest vabaks juba märtsi lõpus/aprilli alguses, esimesed inimesed jõudsid
suvekuudel tagasi. 1953