Kirjanduse koolieksam
kollektiivsete väärtuste relativiseerimine, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste
loomisel. Võib rääkida klassikaliste kompositsioonireeglite taandumisest, tekstide
fragmentariseerumisest ja zanrilise avatuse suurenemisest.
Sõnade küllus nõuab uut kultuurilise käitumise taktikat, suutlikkust teha kiireid selektsioone,
võimet tühjavõitu tähendustega sõnamassist mööda vaadata
Esimese laine murrangulisust tugevdavad veel mõned asjaolud. Esiteks -- kirjanduselu ja
-väljaanded (Eesti Kostabi $eltsi ja ,,Hirohalli" löögirusikas, ajakirja ,,Vikerkaar" avatus uuele
kirjandusele jne.); teiseks -- murrangu tugev enesetõlgenduslikkus. Viimane võib tähendada
nii kirjanike manifeste (etnofuturism ennekõike) kui ka kirjandusega sünkroonset murrangut
kriitilises ja teoreetilises keeles.
Missugused tähtsamad harud selles 90-ndate keskpaigaks välja kujunevad?
1