Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
pärast pole meil tänapäevalgi ilmselt tarvis muretseda, kuniks aga tegijaid on.
Kirjanduse poole pealt viljeleti rahvusromantilist isamaalüürikat, mis esialgu proosa tahaplaanile
surus, ent peatselt hakkasid ilmavalgust nägema erinevad jutustused, nt Eduard Bornhöhe
(,,Tasuja"). See pani aluse XIX sajandi lõpul ülemineku poeesialt proosale ning teosed muutusid
romantilisest realistlikumaks.
Murranfuks eesti kirjandusmaastikul sai 1905.aasta, mil loodi rühmitus Noor-Eesti, mille
juhtfiguurideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Jah, murrang- rühiti jõudasti
edasi eestluse poole. Nende lipukiri ,,Olegem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" kehtib ju ka
tänapäevalgi, mil olud ning eesmärgid on küll teised, ent suund üldjoontes selle lause järgi ju sama.
Muusika suureks edendajaks kujunes koorilaul, mis praegusel ajal eestlaste jaoks pea et sama tähtis
annaabi.ee 
