Eesti sotsiolektide seisund
puuduvad. Samuti puuduavd korralikud uuringud selle kohta, millised sotsiolektid on
tulnud murrete asemele.
Teisalt on oluline sotsiolingvistiline probleem selles, mismoodi murre nivelleerub ja sureb?
Mis kaob enne ja mis pärast? Mis iseloomustab nivelleeruvat murret? Siin on olemas rida
küllalt universaalseid tendentse:
- vanade vormide hulk väheneb;
- kõige kiiremini taanduvad kitsalt levinud spetsiifilised murrakujooned, kauem säilivad
vastaval murdealal laiemalt levinud vormid (nt üldlõunaeestilised vormid);
- aktsent säilib kõige kauem. Üks põhjus on see, et kui eri rühmad suhtlevad omavahel, siis
püüavad nad loobuda sellistest erijoontest, mis takistavad vastastikust arusaamist. Need on
eelkõige sõnavaras ja grammatikas. Häälduserinevused takistavad arusaamist väga vähe;
- vanu vorme säilib enam neis nähtustes, mis on analoogilised normikeelele lähedaste