Tartu murre, Otepää murrak
Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo
andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse
olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete
hõimlaste kohta seda väita ei söandaks. Praegune tartu murre on piki aegu kestnud
keelelise arenemise tulemus, kusjuures tähtsat osa on etendanud mitmesugused
majanduslikud, ühiskondlikud ja halduslikud tegurid, samuti murrakualade
geograafiline asend. Feodaalaja sajandeid kestnud pärisorjus kammitses ka
tartumaalaste materiaalset ja vaimset elu. Sunnismaine talupoeg elas ja liikus
peamiselt mõisa ja valla piirides, kihelkonnast kaugemale pääsemata. Aga keel
suhtlemisvahendina vähehaaval arenes ja muutus niisugusteski tingimustes. Tartu
murde säilimist on soodustanud oma ainesest võrsunud lõuna-eesti kirjakeel (nn tartu
keel), mis oli kiriku-, kooli- ja asjaajamiskeeleks veel möödunud sajandilgi.
annaabi.ee 
