Sissejuhatus eesti keele uurimisse
· 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö
algus.
· 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts
· Murdeuurimine: murdematerjali kogumine ja talletamine. Eesmärgiks koostada suured sõnaraamatud: rahvakeel,
kaasaja keel, vana kirjakeel, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat.
L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakist innustasid murdeid uurima.
· Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine: vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski,
Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena.
· 1924 Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles": soome süntaksi põhimõttest lähtudes esitab eesti
lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid. Lauri Kettunen
annaabi.ee 
