Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING
(eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi
rannikualasid ja põletasid 1187 maha Rootsi tähtsaima kaubalinna
Sigtuna.
· Suhted slaavlaste ja Vana-Vene riigiga:
- 6-7.sajandil algas idslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri
jõe piirkonnast põhja poole. 8.sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka
Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome-ugri hõimud (karjalased,
vepslased, merjalased, muromlasd jt.). Järk-järgult algas soome-
ugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14.sajandiks enamiku
soome-ugri hõimude assimileerumiseni.
- Vastavalt Vana-Vene kroonikale "Jutustusi möödunud aegadest"
olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale
862.a. Rootsist kolm viikingist venda valitejaks (Rjurik, Sineus ja
Truvor).
- 882.a. vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja
annaabi.ee 
