Eesti kultuurilugu
ka värvimata. Arvati, et puit on nii soojem ja inimsõbralikum. Mõnes talus värviti põrandad.
Värvimata põrandad aga küüriti laupäeviti seebi, vee ja luuaga valgeks ja kaeti naiste kootud
kaltsuvaipadega. Omakootud tekid ja linad katsid ka voodeid ja laudu. Ehitati ka akendega
verandasid, mida ehtisid naispere heegeldatud või kangaspuudel kootud kardinad. Talu hooned
ehitati ümber avara õue. Lõuna-Eestis nimetati seda õuemuruks või lihtsalt muroks. Tähtsaim
hoone rehielamu ehitati esiküljega õue poole. See paiknes tavaliselt kõrgemal kohal suunaga
lõunast põhja nii, et kambrid jäid lõuna poole. Sellise asendi puhul oli võimalik rehealuse avatud
väravatel vilja tuulates kasutada Eestis valdavaid lääne- ja idatuuli. 19. sajandil olid talu
kõrvalhooneteks ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun.
Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi)