Barokk Eesti arhidektuuris
Tuli käibele basiilika, kuid ümberkujundatult.
Eestisse jõudis barokk 17. sajandi keskpaigas. See jaotus kaheks oli Rootsiaegne barokk
17.sajandi kespaik - 1710 ning Veneaegne barokk 1710-18. sajandi teine pool. Eesti
arhitektuuris oli barokk levinud ca 1640.-1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Baroki
eeskujuks oli Eestis küllalti lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile läbi Rootsi.
Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused.
Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja
järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja
talalaed.
Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei,
Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda, Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis,
Ahja mõisahoone, Sargvere mõis.
annaabi.ee 
