Tööturu ja hõive probleemid Eestis
Oskustöölisi vajavad ka Lääne-Euroopa
arenenud tööstusriigid, kus palgatase on Eestist oluliselt kõrgem. Ühtse Schengeni viisaruumi
tingimustes on võõrtöölisel mõistlikum minna sinna, mitte jääda pidama väikese tööturuga
Eestisse, kus üht ametit võidaksegi pidada vaid ühes ettevõttes.
Pealegi on Eesti ühiskond avalikult võõravaenulik: iga sõnavõtt võõrtööliste teemal ajab
eestlased parlamendisaadikust tädi Maalini lehtedes karjuma, et pole meile murjaneid ning
kilisid tarvis.
Kolmas tee on muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks. Kui igaühe töö senisest
rohkem sisse toob, ei ole ka töötajate väiksemast arvust suurt lugu. Niikuinii on meil selles
suunas küllaga arenguruumi - keskmine Eesti töötaja toodab märksa korda vähem lisaväärtust
kui inglane või sakslane.
Efektiivsus tähendaks muidugi sõnu, mis on ammu ära leierdatud: innovatsiooni ning
teadmispõhist majandust
annaabi.ee 
