Loovtöö Rehielamu
Et kaitsta hoonet ilmastiku mõju
eest, pidi ehitama tugeva ja vihmale vastupidava katuse. Ega vanasõna ilmaaegu
öelnud, et katus on hoone iga (Tihase 1974: 63).
10
Katuse juures kõige tähtsamaks osaks on sarikad, mida tehti enamasti ümaratest
puudest läbimõõduga umbes 15 cm. Nende puude ülemised osad ühendati
paarikaupa tapi ning pulga abil, alumised aga toetati hoone ülemistele palkidele, nn
murispuudele. Sellises asendis töötas sarikas talana, mis pidi taluma katuse
koormusest tekkivat pinget. Et vähendada sarika sideulatust, ühendati sarikapaarid
omavahel veel nn penniga, mis suurendas sarika paindetugevust. Kui tuul oli kõva,
siis töötas penn ka väljatõmmatud vardana (Tihase 1974: 64).
Õlgkatte panekul pandi sarikad üksteisest umbes 1,2--1,5 m kaugusele. Kuna
sellist konstruktsiooni, kus mitu sarika otsa tuli kinnitada ühes sõlmes, oli