Keemia ajalugu
Pakkus välja veel: gaasilised mittemetallid (hapnik, lämmastik, vesinik (aga mitte
Cl!)), väävel, süsinik, radikaal. Metallidest: arseen, antimon, vismut, koobalt, nikkel,
mangaan, molübdeen jt.
Andis ka nime vesinikule: vee tekitaja, lämmastikule azote (hiljem lõi läbi
nitrogenium nitraadi tekitaja).
Radikaal rühmitus, mis toimib kui tervik (ei lagune koostisosadeks):
klooriradikaal (HCl tunti muriatic acid), fluoriradikaal, booriradikaal.
Elementideks pakkus ka (kuid kahtles selles): lubi(calx) kaltsium, magnesia
(magneesiumoksiid) magneesium, barüüt (raskemuld, baariumoksiid) baarium,
savimuld (alumina) alumiinium, ränimuld (silica) räni. Ekslikuks osutusid: valgus
(lumiére), soojus(calorique).
Viis läbi meetermõõdustiku sisseseadmise Prantsusmaal.
1794. saadeti L. giljotiini alla. ,,Kulus vaid mõni hetk, et raiduda maha selline