Torm - Lühike ülivõrre, lühike mitmus
Bard vajas teda katmaks ühte oma silmist ta oli selle unustatud lahinguis kaotanud,
liiga ammu, et mäletada.
Kuuldes kaugusest laste heledaimat naeru, tõmbas bard kübara kergeima
liigutusega silmile ja tegi, kuis magaks. Ta ei soovinud järjekordset esinemist neile,
keda iidsed hällilaulud, mida ta kõige paremini mängida oskas, ei huvitanud, ka raha
eest mitte. Kuid suur oli ta üllatus, kui hääled, muretuimad, mida ta eales enne
kuulnud, vaibusid. Bard julges kübara alt veidi piiluda, kuid sealsamas tõmbus
üllatunult tagasi kaks paari rohelisimaid silmi põrnitses talle sõbralikult vastu, täis
säravat aukartust ja lapselikku uudishimu.
,,Kuidas te nii teete?" päris vanem laps.
,,Mida?" ei suutnud bard mõista mitte kunagi enne polnud keegi temaga
avameelseimalt vestelnud.
,,Mängida seda kaunist viisi pillikeeltele pilkugi heitmata."
annaabi.ee 
