Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
ma trepi vanal astmel istumas.
Jõulutervitus 1941
Astun vaikset jõululumist rada
üle kannatanud kodumaa. Ühineb nüüd pimedus ja valgus,
Igal lävel tahaks kummardada: tähtedesse tõuseb kustuv tund.
ükski maja pole leinata. Loojumisse pandud puhte algus —
öö on äkki nagu avardund.
Ehasäde hõõgub muretuhas,
nördimusest kalk, hell valust meel: Kõik on harras, tõsine ja püha,
ei saa mitte olla jõulupuhas ripsmeil sulab lume hõbelint.
sellel valgel jõulupuhtal teel. Tõuseksin kui kõrgemale üha:
Kutsub nimepidi mind see täht.
Ah, et on nii kiviränki hetki
kanda südamel kui kirstukaant! Äkki tunnen, et ka täna nende
annaabi.ee 
