Lapsevanema surma mõju
mäletada positiivseid seiku. Eelnevast ainult ühele keskendudest, surutakse osa leinast maha.
Ühiskond võib leinamise muuta väga raskeks. Teistest vanusegruppidest enam, on täisealiste
puhul ootatud kiiresti eluga edasi minemine. Seda seetõttu, et peetakse loomulikuks
täiskasvanute puhul vanemate kaotust.
Täiskasvanud laps võib märgata, et isegi tema parim sõber on vastumeelne küsima, kuidas ta
leinaga hakkama saab. Noore lapse puhul saaks temast orb, kelle pärast mureteksid kõik
rohkem ja vähem tuttavad. Abikaasa puhul saaks temast lesk, kes võib soovi korral loota nii
sõprade kui naabrite abile. Aga ei ole mingit nimetust täiskasvanu kohta, kelle vanem on
surnud. Ühiskond tahab kiiresti unustada.
On mõningaid soovitusi täiskasvanud lastele, kelle vanemad ootamatult surevad. Esmalt tuleb
end kohandada mõttega, et vähesed, kui üldse keegi, mõistavad traumat, mida läbi eltakse.
Tuleks leida moodus, kuidas väärikalt austada oma vanemat.