Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“
kõrval ta tugitoolis istus ja mis veel surnu kõrvalgi truult põles, hakkas ükskord koledasti
tahma ajama, täites kogu toa tahmalooriga, mis sadestus kõikjale. Tema pääsenud hing aga oli
valge ja puhas nagu lumi, mis tol ajal Hiiumaale langes.“ Peategelase Komissarovi lahkumine
„Vaenulikus õnnes“ illustreerib samuti hästi Schaperi head tunnetust: „Kaks päeva hiljem
leidis Vaska oma eaka härra kokkuvajunult muresohval istumas, käte vahel von Engelhardti
põldude ilusaim linapeo, kahvatul tardunul näol väga õnnelik naeratus.“ Leedu päritolu
noormehe Jonas Jasulaitise surm „Pagendatu kodus“, mis loo üldist konteksti arvestades
mõjub ehk kõige traagilisemalt, leiab endale siiski ilusa lõpplahenduse, kui surija lausub oma
viimased tähenduslikult olulised sõnad: „Daragaja! Milaja!“ Autori jaoks on surm püha, kuid
ta väldib selle ületähtsustamist.