Anna Haava elust kokkuvõte
näitamaks oma pühendumist Koidulale. Sellega küll kuulsaks ei saanud, sai ainult tasuta
kirjutuspaberit. Hermann kiitis luuletajatja ,,Postimehes" ja andis nõu, et võiks luuletused
raamatuks koguda. 1888. aasta esimesel poolel ilmuski Hermanni kirjastusel hall vihik ,,Anna
haava. Luuletused I". Sellega sai palju kuulsust ja positiivset ja juba 2 aasta pärast ilmus teine
luuleraamat. See oli kõige päiksepaistelisem järk Anna elus.
Sellele järgnes aga mureperiood. Kõigepealt suri isa ja sellele järgnes Anna haigestumine.
Tervenema läks ta 1892. aastal Leipzigi vesiravilasse. Seal anti talle hinnang: ,,Te olete ju
ürgjõuline natuur". Ravi lõppedes läks ta Berliini lähedale majapidamisosakonda tööle, kuid
tuli peale õe haigestumist tagasi ja varsti suri ka õde, kellega suhted paranenud olid. Kohe
järgnesid mured emaga, kellele tuli elukoht leida.
Kuna Eestis oli tööleidmisega raske, läks ta Venemaale Novgorodi (sünnikoht luuletusele
annaabi.ee 
