rombiline nõrud; primal. krist. KR rauamin. kollakaspruun murenemisel Psilomelaan Peitkrist. Must; KR Poolmetalne L puudub K 5-6 MUR (Ba, Mn2+)3Mn4+8O16(O,OH)6 agregaadid, pruunikas T4 murenemiskoori Rombiline koorikud, kutes koos dendriidid pürolusiidiga KARBONAATIDE KLASS Kaltsiit Romboeedril., Valge, Klaasi L täiuslik K 3 (2,5) S-BK, K, 3,5% HCl-ga reageerimisel Ca(CO3) skalenoeedril
Eesti aluskorra ja aluspõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine, v.a. pinnakate. Eesti asub Ida-Euroopa platvormil Balti kilbi nõlval ALUSKORD Öeldakse ka kristalliine aluskord. Põhja-Eestis 100-150 m maapinnast, Lõuna-Eestis 500 m maapinnast. Aluskorra kivimeid Eestis kuskil maapinnal ei paljandu. Neid saab näha ainult puuraukudes. Valitsevad kivimid on graniidid, gneissid ja kvartsiidid. Aluskorra peal on kuni 15 m paksune murenemiskoori. Aluskorraga seotud maavarad: Jõhvi piirkond-magnetiit Uljaste piirkond-polümetaalne maagistumine Paluküla (Hiiumaa)- graniit, aga mitte aluskorra graniit, vaid meteotiidi poolt üles löödud graniit. VEND ja KAMBRIUM Paks savide ja liivakivide kiht, kallutatus lõunase. Vendi suurim paksus kuni 120 meetrit, kambriumil 150 m. (Saaremaal). Paljanduvad põhja-Eestis (paremini kambrium, vend ainult saartel) klindi alumises osas. Maavarad: savid (keraamika ja ehitus), mineraalvesi,
annaabi.ee 
